EMIN2 bussituur Eestis, piltide vaatamiseks kliki SIIA.
Katrin Helend-Aaviku, Õhtuleht 28. märts 2016
Tallinn korraldas vähekindlustatud lastega peredele lihavõttepeo.
"Meil on olnud kergemaid ja raskemaid aegu, aga koos saame kõigega hakkama," ütleb naeratades pereema, kes oli kutsutud Tallinna vähekindlustatud lastega peredele korraldatud Lihavõttejänku peole.
Eile, ülestõusmispühade esimesel pühal kihab Estonia kontserdisaal lastest. Fuajees on pidulauad ja välisukse ees Kinderi üllatusmunade kuhi. Sealt saab iga laps koju minnes ühe endale napsata. Pereema Aet ja pereisa Veiko koos poja Raineriga maiustavad laua taga jäätisega. Just lõppes kontsert, kus vähekindlustatud peredele esines Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel, solistideks Kaire Vilgats ja Kalle Sepp.
"Kui seda pidu poleks olnud, oleksime pidanud kodus lihavõttepühi palju tagasihoidlikumalt tähistama," ütleb pereema.
Munade värvimine võeti küll ette, aga piduroogade peale kipub raha nappima.
Praegu on pere ainus toitja Veiko, kes peab miinimumpalgast veidike suurema kuusissetulekuga kogu pere üleval pidama.
Aet vaid naeratab küsimuse peale, kuidas nad hakkama saavad.
"Meil on olnud kergemaid ja raskemaid aegu, aga kuni oleme koos, saame kõigega hakkama," ütleb ta.
Küsimus, millest pere puudust tunneb, paneb pereisa pikalt mõtlema.
"Ei oskagi nii järsku öelda. Eks neid asju tuleb ikka aeg-ajalt ette," ütleb ta viimaks ja lisab kaasale õrnalt otsa vaadates samuti, et kõige tähtsam on see, et nad on koos ja üksteisest hoolivad.
Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid rõhutas peol oma sõnavõtus, et vaesus ei tohi olla lõks, millesse jäädakse kinni mitmeks põlveks.
"Lapsed, kes on sündinud majanduskriisi esimestel aastatel, tähistavad varsti oma kümnendat sünnipäeva. Minu arvates oleme neid lapsi alt vedanud. Me ei ole suutnud majandust kasvatada nii kiiresti, kui vaja ja luua nii palju töökohti, kui vaja," ütles Kaljulaid.
Korraldaja: meie seas on palju vaesuses elavaid inimesi
Lihavõttejänku peo korraldaja Kärt Mere sõnul on peol kaks eesmärki – pakkuda peorõõmu vähekindlustatud peredele ning juhtida otsustajate ja avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, et meie seas on kahetsusväärselt palju vaesuses elavaid inimesi.
"Sarnaselt kahe eelmise aastaga, kui on toimunud Lihavõttejänku pidu, püüame ka seekord pakkuda peorõõmu ühistegevuse kaudu. Kutsume peole vabatahtlikena appi tuntud ja tunnustatud inimesi, kes on eeskujuks, näidates, et olenemata maailmavaatest või erakondlikust kuuluvusest suudetakse hea asja nimel omavahel koostööd teha," räägib Kärt Mere.
Lihavõttejänku peost võttis osa ligi 600 tallinlast. Pidu toimus juba kolmandat korda, seda korraldasid Põhja-Tallinna linnaosavalitsus ja vaesusvastane võrgustik MTÜ EAPN Eesti koostöös vabatahtlikega.
EAPN-i käsiraamat "Anname kodanikele hääle" on nüüd kättesaadav ka eestikeelsena. Käsiraamat on suunatud Euroopa Liidu ja kohaliku tasandi poliitikakujundajatele, et aidata huvirühmade kaasamist otsuste tegemisse. Käsiraamatust leiab ühised põhimõtted, konkreetsed vahendid ja näpunäited. Käsiraamat "Anname kodanikele hääle" Handbook "Giving a Voice to Citizens"
Kolmeminutiline video 14. Euroopa vaesust kogevate inimeste kohtumiselt:
Tallinnas korraldati vähekindlustatud lastele Lihavõttejänku pidu
05.04.2015
ERR
Estonia kontserdisaalis peeti täna pealinna vähekindlustatud lastega perede Lihavõttejänku pidu.
Üritus toimub juba teist aastat ning peole oli kutsutud üle 800 tallinlase, vahendasid "Aktuaalne kaamera" ja ürituse korraldajad.
Kontserdil esines Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester ning kontserdi eel said lapsed lustida erinevates mängujaamades ja kommi süüa. Pidulisi ootas kerge eine, kingituseks anti nädalavajadusi kattev toidukott.
Peomeeleolu aitasid luua vabatahtlikud nii kodanikuühendustest kui parlamendierakondadest. Teiste seas lõid kaasa sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi, riigikogu liige Laine Randjärv ning Tallinna linnavolikogu liikmed Riina Solman ja Õnne Pillak.
Lihavõttejänku peo korraldaja, Eesti vaesuse vastu võitlemise võrgustiku juht Kärt Mere andis kontserdil minister Helmen Kütile üle käsiraamatu, mis sisaldab Euroopa Komisjoni soovitusi, kuidas võiksid liikmesriigid lastesse investeerida. "Meie eesmärgiks peab olema põlvkondliku vaesuse edasikandumise läbilõikamine. On oluline, et poliitikud tunneksid nende probleemide vastu huvi, kuulaksid lapsevanemate arvamusi ja viiksid ellu paremat perepoliitikat," rääkis Mere.
Sündmuse korraldamisele õla alla pannud ja seal ka vabatahtlikuna kaasa löönud Põhja-Tallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss peab sellistel sündmustel kaasalöömist iseenesest mõistetavaks. "Ühiskonnas saaks sotsiaalsete probleemide lahendamiseks väga palju ära teha ka väikeste panustega. Probleeme tuleb märgata, mitte ignoreerida ja nende lahendamisele kasvõi natukene kaasa aidata," selgitas Erss.
Lihavõttejänku peo korraldasid EAPN Eesti võrgustik, Põhja-Tallinna valitsus ja Oleviste Hoolekanne. Pidu toetasid sihtasutus Dharma, Kalevi kommivabrik ja eraannetajaid ning firmad.
Vabatahtlikena panustasid sündmuse õnnestumisesse Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester, vabatahtlike ühendused Serve the City, Kalamaja kristlik kogukond, Nõmme Lastekaitse Liit ning mitmed avaliku elu tegelased.
Toimetas
Laur Viirand
Sõnumid EAPN-ilt (kliki pildile):
Adekvaatne miinimumsissetulek - kas tont Euroopas?
17. septembril Riigikogu konverentsisaalis toimunud adekvaatse miinimumsissetuleku raporti tutvustus ning arutelu:
Ühine lähenemine miinimumsissetulekule Euroopa Liidus?
30 rahvusliku konverentsi arutamaks Euroopa Liidu miinimumsissetuleku skeemi.
#eminetwork
Sotsiaalne ebakindlus on Euroopas kasvamas. Euroopa riikides, kunagi laialdaste sotsiaalse kindlustatuse süsteemide eeskujuks peetud, on toimumas reformid. Mis on juhtumas kvaliteetse töö ning kõrgtasemel sotsiaalse kindlustatusega? See küsimus on lähedalt seotud miinimumsissetuleku skeemi kvaliteediga Euroopa riikides.
Juunist oktoobri keskpaiagani toimuvad 30 Euroopa riigis konverentsid, mis kulmineeruvad 6. novembri 2014 Brüsselis ühise üldkonverentsiga.
Antud konverentsid on organiseeritud European Minimum Income Network (EMIN) poolt kaheaastase projektina (2013-2014), mille eesmärgiks on üheskoos luua adekvaatse ning kättesaadava miinimussissetuleku tagasmise kava kooskõlas Euroopa Komisjoni 2008. aasta aktiivse osaluse soovituse, ja Euroopa 2020 strateegia vaesuse vähendamise eesmärgi. Rahastajaks on Euroopa Komisjon.
Lisainfo: Fintan Farrell EMIN projekti juht fintan.farrell@eapn.eu
Rahvuslike konverentside kuupäevad ning kontaktisikud SIIN.
14.- 16.06 toimus Serbias, Belgradis EAPN Üldkogu. Kohal olid esindajad 30 rahvuslikust EAPN-ist ning Euroopa organisatsioonidest. Kiideti heaks eelmise aasta töö ning finantsmajandamine, kinnitati uus tegevuskava ning eelarve. Tervitati uut direktorit, kelleks sai Barbara Helfferich. Täpsemat sündmuse kava vaata SIIT
EAPN Eesti moodustas võrgustikusiseselt lapse huvikaitse töögrupi.
Soovime EAPN Eesti võrgustiku poolt palju palju õnne Malle Kobinile, kes pälvis sel aastal Aasta Ema tiitli. Eesti Kasuperede Liidu esindajana kuulub Malle Kobin ka EAPN Eesti eestseisusesse. Delfi kajastus tiitli üleandmisest asub SIIN.
Veekord palju õnne!
MÄRGUKIRI Vabariigi Valitsusele
Tallinn, 11. aprill 2013
Täna, mil „tähistame” Eesti võrdse palga päeva, tuletame Vabariigi Valitsusele meelde, et sooline palgalõhe ei kao iseenesest, vaid selleks on vaja rakendada jõulisi suunatud meetmeid. Me mööname, et 5. juulil 2012 valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks on samm õiges suunas. Samas ei sisalda see jõulisi ja suunatud meetmeid, et seda lõhet reaalselt vähendada. Nimetatud tegevuskava aitab küll niigi teada olevat paremini teadvustada, kuid meil on vaja minna kaugemale.
Täna, 11. aprillil, teenib Eesti naine välja möödunud aasta palga, mille Eesti mees teenis välja juba mullu 31. detsembril. Täna on uue aasta 101. päev ehk teisisõnu on uuest aastast möödas juba 27,7%. Soolise palgalõhega oleme Euroopa Liidus häbiväärsel viimasel kohal. Euroopa nn „võrdse palga päev” langes tänavu 28. veebruarile, mis peegeldab tõsiasja, et Euroopa Liidus keskmiselt kulub naisel mehega võrdse aastapalga väljateenimiseks 59 päeva kauem ehk 16,2% rohkem päevi.
Palume tungivalt, et valitsus töötaks välja konkreetse valdkondliku arengukava soolise palgalõhe vähendamiseks, leiaks ressursid selle elluviimiseks ning asuks seda viivitamatult ellu rakendama. Arengukava peab sisaldama sisulisi meetmeid, mille kaudu vähendada Eesti soolist palgalõhet vähemasti Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Samas poleks me ju aga eestlased, kui ei sooviks enamat: lõppkokkuvõttes peaks see viima meeste ja naiste vahelise palgalõhe kaotamiseni Eestis.
Ootame valitsuselt viie sammu astumist:
1) seadusandlikku algatust kõigi Eesti palkade läbipaistvaks muutmiseks, sest ainult sel moel on võimalik palgalõhe tõelisele olemusele jälile jõuda ning see lõppkokkuvõttes kaotada;
2) soopõhiste tööalaste statistiliste andmete kogumise korra ja andmete loetelu kehtestamist valitsuse määrusega, nagu näeb ette 2004. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus, sest ainult selliste andmete olemasolul on võimalik jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes;
3) seadusandlikku algatust miinimumpalga tõstmiseks, sest miinimumpalgaga töötavad peamiselt naised;
4) seadusandlikku algatust, mille eesmärgiks oleks kehtestada nõue, et kõigi börsi- ja riigiettevõtete nõukogudes peab olema vähemalt 40% mõlema soo esindajaid, sest lisaks üldisele juhtimisotsuste paremaks muutmisele aitaks see vastu võtta õiglasemaid juhtimisotsuseid ka palgapoliitika osas;
5) soolise võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamist, nagu näeb ette 2004. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus. On ilmne, et valitsus vajab spetsialistidest koosnevat nõuandvat kogu, kes nõustaks teda soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sealhulgas palgalõhe vähendamise strateegia küsimustes.
22. ja 23. veebruaril toimus Euroopa Nõukogu konverents "Poverty and Inequality in Societies of Human Rights --> the paradox of democracies". Kokkuvõtet saab inglisekeelsena lugeda ja alla laadida SIIT
EAPN-i ja Eurochild´i koostöös on ilmunud Child Poverty Explainer
Vaata ja lae alla SIIT
Euroopa Komisjonil jaeesistujariik Küproselon hea meel esitleda Brüsselis 5.,6. ja 7. detsembril2012 toimunud Euroopavaesusevastase võitluse platvormija sotsiaalse tõrjutuse teemalise kongressi täielikku aruannet. Peamised arutelud, ettekanded ja videod on saadaval aadressil: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=88&eventsId=804&furtherEvents=yes
Aastal 2013 toimub vaesust kogevate inimeste kohtumine Brüsselis 18.-20 juunini. Sel aasta on teemasid kolm. 1) toidukorvi maksumus, miinimumsissetulek, miinimumpalk; 2) Kuidas kriis mõjutab su igapäevaelu?; 3) Head praktikad ja lahendused.
EAPN Euroopa koostöös Dignity Internationaliga korraldab 21. - 25. mail 2013 Laulasmaa SPA hotellis sündmuse nimega Learning Forum. Sündmuse eesmärk on arutleda rahvusvahelisel tasandil sotsiaalsete teemade üle, mille osalejad ise saavad (ette) valida. Osalejaid tuleb kokku ülekogu maailma umbes 100, EAPN rahvuslikest võrgustikest ja Euroopa Organisatsioonidest 80 ning 20 Dignity Internationalist.
1.-2.02 2013 toimus Brüsselis EL kaasamisstrateegiate töögrupp. Töögrupis osales võrgustiku poolt Kiira Nauts. Eestikeelset kokkuvõtet töögrupist saab lugeda SIIT
16.-17.11.2012 toimub Berliinis EL kaasamisstrateegiate töögrupp. Töögrupi päevakava näeb SIIT
23.-31- oktoobril 2012 toimus Indias Dignity Internationali poolt korraldatud õppeprogramm, kus kohalik suuremastaabiline organisatsioon Ekta Parishad www.ektaparishad.com , kes on alates aastast 1991. aastast võidelnud inimeste õiguse eest maale ja loodusressurssidele ning koondanud maaõiguste eest marssimisel üle 100 000 meeleavaldaja, kutsus rahvusvahelisi suurorganisatsioone osa saama maaõiguste kampaaniast Jan Satyagraha 2012 ning õppima , kuidas sellist massmobilisatsiooni läbi viia. Kindlasti on vaja rõhutada, et kuigi mobilisatsioon on sõjandustermin, on Ekta Parishadi esimene ja põhiline organisatsiooniline väärtus absoluutne vägivalla vastasus kõigi oma taotluste elluviimisel.
Programm hõlmas kohtumisi organisatsiooni piirkondlike juhtidega (Delhis, Bhopalis), vägivallatus võitluses osalevate külakogukondade külastamist ( Panjeer, Bubghatta) ning sealsete rohujuuretasandi üksuste paremat tundmaõppimist ning tutvumist kohalike partnerorganisatsioonidega.
Programm, mis algselt oli mõeldud muuhulgas ka solidaarsuse näitamiseks India maaõiguste eest marssijatele, sai suunamuutuse kui India vaitsus aktsepteeris 11. oktoobril meeleavaldajate nõudmisi, ning lubas need täide viia 4-6 kuu jooksul. See oli väga oluline samm India vaeste ja maakogukondade jaoks.
EAPN-i esindas programmis kolmeliikmeline delegatsioon (Fintan Farrell Iirimaalt, Sabrina Manuela Emilio Itaaliast ja Anu Toodu Eestist).
Pilte programmist saab vaadata SIIT
Vaata SIIT videot ja loe artiklit (ingl. keeles) sellest, kuidas EAPN president Sergio Aires räägib Euroopa sotsiaalse ühiskonnamudeli väljakutsetest.
07.-09.06 toimus Oslos EAPN Üldkogu (General Assembly). Toimusid töögrupid.
11. vaesust kogevate inimeste kokkutulek toimub 10.-11.05 Brüsselis Egmonti palees. Sel aastal on kohtumise teemaks "Kodutus ja õigus kodule kriisi kontekstis". EAPN Eesti delegaadid sel aastal on Andrus Elbing, Tiina Tursman ja Ervin Topaasia. Eesti rahvuslik koordinaator on Laura Kahju. Otseülekannet üritusest on võimalik vaadata aadressil http://webcast.ec.europa.eu. Ürituse päevakava ja taustainfot saab näha SIIT.
4.-5 mail toimus Brüsselis teist korda Euroopa Kaasatuse Strateegiate töögrupp (EUISG- EU Inclusion Strategies Group). Töögrupi töös osaleb Eesti võrgustikust Anu Toodu, kes eelmistel aastatel esindas Eestit Sotsiaalse Kaasatuse töögrupis.
Kohtumise dokumendid on inglisekeelsed.
EAPN Eesti esindaja Kärt Mere osales 6. märtsil 2012 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud lasteombudsmani ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“. Kokkuvõtet arutatust saab lugeda SIIT.
Ümarlaua täispikka protokolli saab lugeda SIIT.
EAPN pressiteade (vaba tõlge inglise keelest)
EAPN – 20% Euroopa Sotsiaalfondi toetustest peaks minema sotsiaalse kaasatuse edendamisele.
Brüssel, 13. märts 2012
Pärast oma vastust Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketile, kutsub EAPN kõiki liikmesriike üles toetama EK ettepanekut jaotada 20% Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest sihtotstarbeliselt sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vastase võitluse tarbeks. Ettepanek tehti kirjalikult kõikidele liikmesriikide vastutavatele ministeeriumitele enne nende esindajate kohtumist 13.-14. märtsil. ESF potentsiaal aidata kaasa ELi vaesuse vähendamise eesmärgile on praegu ohus, kuna mõned liikmesriigid väljendavad usaldamatust kavandatud 20% vahendite sotsiaalse kaasatuse tõstmise eesmärgile suunamise suhtes.
"Peaministritest on silmakirjalik nõustuda ühest küljest vaesuse vähendamisega ja siis mitte anda rahalisi vahendeid, et seda saavutada," ütles Ludo Horemans, EAPN president. " 20% sihtotstarbelisus ei keela liikmesriikidele võimalust eraldada rohkem vahendeid, et tegeleda rohkem vaesuse ja sotsiaalse kaasatusega. See on see, mida kodanikud soovivad Euroopa Liidult," lisas hr Horemans.
"Nende vahendite sihtotstarbelisusel peaks olema selge järelvalvesüsteem, mis tagaks läbipaistvuse, ja näitaks, et see raha läheb tõesti täiendavateks investeeringuteks vaesuse vastu võitlemisel ning tagab võimaluse riikidel õppida üksteise headest praktikatest," lisas Fintan Farrell, EAPN direktor.
EAPN käivitab aprilli alguses kampaania, et kaitsta 20% eraldamist Euroopa Sotsiaalfondist. Organisatsioone ja üksikisikuid julgustatakse alla kirjutama kirjale, mis saadetakse riikide peaministritele EAPN poolt enne juunikuus toimuvat nõukogu istungit, kus võetakse vastu peamised otsused tulevase ühtekuuluvuspoliitika paketis.
Kampaania on nähtav EAPN kodulehel www.eapn.eu.
Lisainfornatsiooni kontakt Sian Jones (poliitika koordinaator), sian.jones @ eapn.eu või Vincent Caron (Policy Officer) vincent.caron @ eapn.eu
Toidupank tähistas sünnipäeva toidukogumispäevadega
Möödunud pühapäeval kolmandat tegevusaastat alustanud Eesti Toidupank tähistas nädalavahetusel sünnipäeva selle aasta esimese toidukogumisaktsiooniga Prisma peremarketites Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kokku saadi puuduses elavatele lastega peredele 12 996 ühikut toidukaupa.
Kõige aktiivsemalt annetasid sel korral Toidupanga kogumiskärudesse Tallinna Sikupilli ja Kristiine Prismat külastanud inimesed (vastavalt 2572 ja 2497 ühikut). Paremuselt kolmanda tulemuse tegi Narva Prisma, kus kogutud toidukaupade hulk ulatus samuti üle kahe tuhande piiri. Kõikides ülejäänud kauplustes jäi kahe päeva jooksul kogutud toidukaupade koguarv 1300 ja 1900 vahele.
Kõige enam annetati makaronitooteid, purgisuppe ja konserve ning maiustusi. See on oluline kogus toiduabi, mida puuduses elavatele peredele jagama hakata. Toidupank tänab nii annetajaid kui kõiki appi tulnud vabatahtlikke, ilma kelleta poleks taolise aktsiooni läbiviimine mõeldav.
„Hea meel on selle üle, et pea iga kord lisandub meie n.ö püsivabatahtlikele ka mõni organisatsioon või ettevõte, kus on olemas soov väljaspool tööaega koos midagi kasulikku teha,“ rõõmustab Toidupanga koordinaator Ines Jakobson. Ettevõtetest olid sel nädalavahetusel meeskondadega väljas Skanska ja Tallinna Vesi, kust osalesid mitmed inimesed juba jõulukampaania ajal. Samuti on olnud suur abi nii Põhja-Tallinna kui Tallinna kesklinna valitsuse töötajatest, kellest mõned on vabatahtlikuna toidupangal abis käinud isegi 2–3 korda. „Tulevikus loodame toidukogumiste ajal pälvida üha enam organisatsioonide tähelepanu, sest taolised meeskonnad on end seni väga heast küljest näidanud,“ räägib Jakobson, „samuti on teretulnud kooliõpilased. Näiteks oli möödunud nädalavahetusel rühm Jüri Gümnaasiumi õpilasi väga vahvad ja tublid.“
Järgmised toidukogumispäevad toimuvad maikuus Rimi kauplustes.
***
Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toitu neile, kel on sellest puudu. Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab alates 2010. aastast Avatud Eesti Fond.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskus viis ajavahemikul 09.2011- 01.2012 läbi kodutute uuringu (ankeetküsitluse).
Uuringu käigus selgitati koduta inimeste vanus, sugu, elamise koht praegu ja enne kodutuks jäämist, koduta olemise aeg, dokumentide olemasolu, õpitud erialad ja ametid, töösuhted ja sissetulekud, teenuste kasutamine ning ootused iseendale ja Tallinna linnale.
Uuringu esitlus toimus 17. veebruaril 2011 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas.
Lasteombudsman koostas ülevaate laste vaesusest. Loe lähemalt SIIT. EAPN Eesti esindajana on Kärt Mere kutsustud ka 6.märtsil toimuvale lasteombudsmani ümarlauale "Laste vaesus-otsime lahendusi".
Pärast 4 aastat suurt tööd on EAPN poolt valminud lühifilm kaasamisest, selle positiivsetest ja negatiivsetest näidetest Euroopas.
EAPN Eesti võrgustik: Toimetulekutoetuse tõstmine on hädavajalik
Möödunud nädalal toimunud EAPN Eesti töökohtumisel tõdeti, et enam kui viiendik Eesti elanikest elab allpool vaesuspiiri ning lubamatult suur hulk inimesi kuulub vaesusest ohustatud riskirühma(desse). Tekkinud olukorda aitaks leevendada kiire toimetulekutoetuse tõstmine, mis on olnud seni riigi peamine abi puudustkannatavatele inimestele.
Meie, EAPN-iga liitunud organisatsioonid ja isikud, kutsume Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles esmase meetmena vaesuse leevendamisel tõstma seoses toiduainete kiire hinnatõusuga toimetulekupiiri võimalusel juba 2012. aasta lisaeelarvega.
Kahetsusväärsel kombel jäi 2012. aasta riigieelarve seadusega toimetulekupiir endisele tasemele. Statistikaameti andmeil (http://www.stat.ee/57453) tõusis 2011. aasta jooksul tarbijahinnahindeks 2010. aasta keskmisega võrreldes 5%, sealhulgas kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid keskmiselt 9,7%. 2011. aastal oli eelnenud aasta keskmisega võrreldes kohv 45%, suhkur 43% ja kartul 34% kallim.
Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lähtutakse toimetulekupiiri kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Alates 2011. aastast kehtib toimetulekupiir 76,70 eurot kuus. Samas oli ainuüksi ühe pereliikmega leibkonna 30-ne päeva minimaalse toidukorvi maksumus 2010. aastal 77,58 eurot.
Toiduainete ja teiste hindade tõus on vähendanud väga paljude Eesti elanike heaolu. Arvestades toimetulekutoetuse ebapiisavust, kannatavad hinnatõusu tõttu esmalt just kõige väiksema sissetulekuga inimesed. Nende sissetulek ei kata tihti isegi mitte minimaalseid kulusid toidule, rääkimata muudest minimaalsetest tarbimisvajadustest. Selline olukord ei ole moraalselt aktsepteeritav ning on selges vastuolus seadusega. Arvestada tuleb sedagi, et paljud pered ja üksikisikud on majanduskriisist tuleneva tööpuuduse tõttu pidanud toimetulekutoetusest elatuma juba küllaltki pikka aega.
2011. aasta jooksul sai Eestis Sotsiaalministeeriumi andmetel toimetulekutoetust 24 332 leibkonda.
EAPN (European Anti Poverty Network) on Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate sõltumatute vabaühenduste ja rühmituste võrgustik, mida toetab Euroopa Komisjon. MTÜ EAPN Eesti asutati 2010. aastal ning sinna kuuluvad 18 Eesti organisatsiooni ja võrgustikku, mis kaitsevad kõige haavatavamate sihtgruppide huve ühiskonnas. Võrgustikuga võivad ühineda kõik organisatsioonid ja üksikisikud, kes soovivad teha koostööd vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks Eestis. EAPN Eesti tegevust toetab Avatud Eesti Fond.
EAPN Eesti võrgustiku poolt ühinevad pressiteatega järgmised organisatsioonid: Eesti Puuetega Naiste Ühing, Eesti Toidupank, Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing, Nõmme Lastekaitse Liit, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Lastekaitse Liit, SA Dharma ja Sillamäe Lastekaitse Ühing.
Tutvu Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud Euroopa kodanikualgatusega, mis võimaldab miljonil EL-i kodanikul osaleda otse EL-i poliitika kujundamises, kutsudes Euroopa Komisjoni üle tegema seadusandlikku ettepanekut. Lehekülg on eesti keeles. Lähemalt vaata SIIT.
Alanud on Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012. Loe täpsemalt Euroopa Komisjoni kodulehelt
25.-26. novembrini toimus Tallinnas EAPN EXCO (juhatuse koosolek). Kinnitati võrgustiku uus strateegiaplaan lähiaastateks. Juhatuse koosolekule eelnes 24. novembri õhtul EAPN Eesti võrgustiku liikmete ja EAPN juhatuse liikmete kohtumine Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses.
Pilte Tallinnas toimunud koosolekust saab näha SIIT.
26.-29. oktoobrini toimus Stockholmis Põhjamaade Platforn, kuhu kuuluvad EAPN Norra, EAPN Rootsi, EAPN Taani, EAPN Soome, EAPN Island, EAPN Eesti ja EAPN Leedu. Kohtumise tulemusena valmis ühisavaldus hoolekandesüsteemidest.
17. ja 18. oktoobril toimus vaesuse platforni kohtumine Krakowis, mille korraldas EL eesistujamaa Poola. Eesti delegatsiooni kuulusid Tuuli Klefeld (Sotsiaalministeerium), Hannes Vesik (ESTA-Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon), Kärt Mere (EAPN Eesti), Janar Parts (EAPN Eesti). Inglisekeelset kokkuvõtet sündmusest saab lugeda siit. Pilte saab näha siit.
Hea vabatahtlik!
Jaga oma kogemust vabatahtlikuna terve Euroopaga!
Tänavuse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames toimub suur üle-Euroopaline lugude kogumine vabatahtlikelt. Anna Sinagi oma panus vabatahtliku tegevuse valdkonna arengusse ning kirjuta vabas vormis lihtne lugu enda vabatahtlikust tegevusest. Lood võivad olla kas tegevusest mõnes kindlas ühenduses või üleüldised – näiteks kuidas Sina vabatahtlike seltskonda sattusid.
Lood võivad olla mistahes keeles, võib kirjutada näiteks nii eesti kui inglise keeles. Võimalus on lisada pilte ja videoid. Edasi loe SIIT.
EAPN Eesti võrgustiku liige alustas ka tänavu vähekindlustatud perede laste suviseks toitlustamiseks ja vaba aja veetmiseks ellu kutsutud projekti “Suvesupp”. Ettevõtmine laieneb ka Narva ja Sillamäele. Loe edasi siit.
16.-18. juunil toimus Lissabonis EAPN-i Üldkogu. Üldkogul pandi paika järgmise aasta tegevuskava ning eelarve, arutati struktuurimuutuste üle, võeti liikmeks vastu uued riigid (Island, Makedoonia ja Serbia), külastati erinevaid Portugali kolmanda sektori organisatsioone, et õppida nende headest praktikatest.
27.-28.05 toimus Madriidis Sotsiaalse Kaasatuse töögrupp. Töögrupis arutati liikmesriikide arengukavasid Euroopa 2020 raames, nende kavade sotsiaalsest mõjust Euroopale ning seda, mida võiks paremini või teisiti teha.
Valiku töögrupi materjale leiate siit:
19.-21. mai toimus Belgias, Leuvenis EAPN-i töögruppide uute liikmete koolitus. Koolitus andis põhjaliku ülevaate organisatsiooni struktuurist, töömeetoditest, töögruppidest, Euroopa strateegiatest ning Platfornidest, tööst poliitilisel maastikul ja paljust muust. Mõned kasulikud koolituse materjalid (inglise keeles) leiate siit.
14.-15. mail toimus Brüsselis 10. Vaesust Kogevate Inimeste Kohtumine, mille selle-aastaseks teemaks oli "Töö". Eesti delegatsiooni juht oli Maur Mere, delegatsiooni kuulusid veel Laura Kahju, Ervin Topaasia ja Irma Tramberg.
Vt pilte siit. Eestikeelne kokkuvõte sündmusest.
Põhjamaade töögrupi liikmetele Soome ombudsmanilt Unto Ahvensalmilt tulnud konverentsi "What Role will the Nordic Welfare Model play in Globalization?" ülevaade videotena. Vaata konverentsi ettekandeid (inglise keeles) SIIT
EAPN Eesti uus Struktuurfondide töögrupi juht on Karin Kõrda. Esimene struktuurfondide töögrupp, kus EAPN Eesti esindaja osaleb, toimub 27.-28.05.2011 Brüsselis.
EAPN Eesti õnnitleb Eesti Toidupanka 1. sünnipäeva puhul! Soovime jaksu ja kordaminekuid ka edaspidiseks!
4.märtsil 2011 saatis EAPN Euroopa Sotsiaalministrite Nõukogule (EPSCO) kirja, milles väljendas oma rahulolematust EL liikmesriikidele pealesurutava Euroopa 2020 strateegia eesmärkide liigse rahalise mõõtme suhtes. Soovitakse, et strateegia keskenduks rohkem sotsiaalkaitsele ning annaks võimaluse vähendada ebavõrdust ühiskonnas. Kirja loe inglisekeelsena siit
Eduaruanne Euroopa 2020 aasta strateegia kohta eesti keeles. Konkurentsikava "Eesti 2020" ettevalmistuste ülevaadet (Riigikantselei strateegiabüroo) vaata siit
Eurochildi soovitused EL-ile seoses tegevusega seoses tegevusega väikelaste hariduse ja hoiu alal. Poliitiline seisukoht
EAPN Euroopa poolt koostatud vabatahtliku töö alusdokumendiga saab tutvuda siin.
1. märtsil 2011 toimus Meritoni hotellis poliitikute ja kodanikuühenduste debatt. Esindatud oli 6 erakonna esindajad ning arutati kodanikuühiskonna arendamise rolli erakondade valimislubadustes. Praxise analüüsi kodanikuühiskonna rollist erakondade valimislubadustes vaata siit
Ilmunud on EAPN Euroopa Kriisiraport, millele ka Eesti on andnud sisendit. Inglisekeelset raportit saab lugedasiit
26.-27. jaanuaril 2011 toimus Brüsselis Europarlamendis Citizens Agora. Ürituse memo vaata siit. Pilte näeb siit
Vaata kohapeal tehtud otseülekandest, mis toimus kahel päeval Europarlamendis. Videod koos eestikeelsete subtiitritega.
Toimus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta lõpukonverents vt siit
25.-26. novembril 2010 toimub Riias sotsiaalteenuseid pakkuvate mittetulundusühingute võrgustiku kohtumine. Rohkem infot siit.
18.11.2010 toimus Tallinna Pedagoogilise Seminari vaesusaasta konverents "Ühiselt tuleme toime". Ettekandega EAPNi tegevusest Euroopas ja Eestis esines Kärt Mere.
12.-13. novembril 2010 osales Kärt Mere Sotsiaalse kaasatuse töögrupi kohtumisel Brüsselis. Teemaks oli vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse määratlemine Euroopa tasandil, sotsiaalsete teenuste kättesaadavus.
1.-3. novembrini 2010.a. toimus Ateenas konverents " Social policies for the child and the family averting social exclusion". Keskenduti Kreeka ja Euroopa hetkeolukorra tutvustamisele ning heade praktikate jagamisele. Osalejad olid peale Kreeka veel Walesist, Belgiast ja Eestist. Eestit esindas külalisesinejana Anu Toodu EAPN Eestist.
Konverentsi korraldas Kreeka Ühiskondliku Koosmeele Instituut EPEKSA
9. septembril 2010.a. kell 11-16 toimub Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses (Uus-Sadama 5) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta teemakonverents "Mõtle ja räägi kaasa vaesuse teemal!". Päeva juhib Ainar Ruussaar, mõtteid jagavad Andrus Saar, Kärt Mere, Riina Vändre, Riina Luik, Marika Ratnik, Lauri Leppik ja Urmo Reitav. Korraldajad: EAPN, Sotsiaalministeerium, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Konverents on tasuta, ent eelregistreerumisega. Kirjuta oma osalemissoovist mere@online.ee. Ürituse plakatit vaata siit.
25.-26.06.2010.a. toimus Brüsselis üheksaks EL kohtumine “PEOPLE EXPERIENCING POVERTY”, millel osales ka Eesti 4 liikmeline delegatsioon. Täpsem ülevaade delegaatidest ja nende konverentsil saadud kogemustest toome lugejateni lähiajal, kui meieni jõuavad osalejate kokkuvõtted toimunud üritusest. Ingliskeelset ülevaadet loe siit ...
10.06.2010.a. Küprosel toimunud EAPN Peaassambleel tunnustati EAPN Eesti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse võrgustik tegevust ja Eesti võeti ametlikult vastu Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse võrgustiku liikmeks.
Nõmme Lastekaitse Liit algatas uue projekti "Suvesupp"
21.05.2010.a. Koolilapsed hakkavad ka vaheajal tasuta süüa saama Teele Tammeorg, Eesti Päevaleht
Lastele pakutaks toitu ja meelelahutust tööpäeviti juuni algusest kuni vaheaja lõpuni.
Juba kahe nädala pärast, kui algab koolivaheaeg, hakatakse Nõmme lastekaitse liidu eestvedamisel pealinna lastele tasuta sooja toitu pakkuma.
Projekt „Suvesupp” sai hoo sisse alles selle nädala alguses. „Igal pool on arutatud seda, oli vaja vaid käima lükkavat jõudu,” ütles Nõmme lastekaitse liidu juhatuse esimees Kärt Mere. Plaani järgi peaks üle linna juuni algusest augusti lõpuni tööpäeviti põhikoolilastel olema võimalik lõunat süüa, samuti mänge mängida ja sõpradega aega veeta. Loe edasi ...
14.05.2010.a. Alimentide maksmisest kõrvalehoidjate elu läheb keerulisemaks
Marika Ratnik, MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus, www.perenou.ee
Kui siiani võis lastele alimentide maksmisest kõrvalehoidja sissetulekust arestida kuni poole tema miinimumpalgast, siis uus seaduseelnõu kaotab selle piirangu ja oma lastele elatise maksmisest ei pääse ka väikese sissetulekuga inimesed.
Justiitsministeeriumi koostatud seaduseelnõu kohaselt saaks edaspidi sissetulekult, mis jääb alla poole palga alammäära, arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. "Isegi kui vanema sissetulek on väga väike, ei saa see olla vabanduseks lapsele elatise mittemaksmisele," põhjendas ministeerium. "Kehtiva seaduse kohaselt on vanemale tagatud miinimumvahendid tema enda äraelamiseks, kuid tähelepanuta on jäänud vajadus tagada lapse äraelamiseks vajalikud minimaalsed vahendid."
"Eestit ähvardab väga suur vaesusrisk," sõnas OECD tööhõive, töösuhete ja sotsiaalküsimuste komitee direktor John Martin, esitledes oma Eesti sotsiaalpoliitika analüüsi tulemusi.
Sel kolmapäeval, 12. mail kell 14.05 jõuab Vikerraadio Reporteritunnis eetrisse olemuslugu sotsiaalsest tõrjutusest Eesti ühiskonnas.
Saatejuht Meelis Süld elab tunnises erisaates kaasa mõned aastad tagasi pimedaks jäänud Kristiina Peetsalu elule. “Kristiina on väga positiivne näide sellest, kuidas puue ei pea automaatselt tähendama ühiskonnaelust kõrvale jäämist,” kommenteeris saatejuht Meelis Süld. “Küll aga saab raadiokuulaja tema vahendusel aimu kitsaskohtadest, millega puutuvad tänases Eestis kokku tuhanded puudega inimesed ja mille peale meie, nö tavainimesed reeglina ei
mõtlegi.”
2010. aasta on kuulutatud üle-euroopaliseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Eestis on aasta hea tahte saadikuteks Riina Vändre ja Andrus Saar. Erisaade vaesust kogevate inimeste igapäevaelust on Vikerraadio eetris 20. mail, kui toimetaja Krista Taim portreteerib tööst ilma jäänud naise püüdu kasvatada üksi oma 10aastast last.
Kümned kirjad täis valu ja raskusi, aga ka lootust ja lahendusi – nii on Eestimaa inimesed vastanud ülemaailmse Vaesuse Vastu Võitlemise Eesti Võrgustiku EAPN palvele kirjutada oma muredest ning saata oma mõtteid, kuidas majanduslanguses paremini toime tulla. “Kirjadest koorub välja nõuanne, mis on meie meelest väga õige – kui oleme üksteise vastu tähelepanelikud ja abivalmis, siis saame ikka hakkama,” nendib võrgustiku juhatuse liige Kärt Mere.
Nõuandeid, kuidas raskes olukorras toime tulla, ootab EAPN Eesti meilile kirjuta@unicef.ee või
postiaadressil Unicef, Auna 6, 10137 Tallinn.
