Meediakajastused

09.11.2018 Pealinn
Kärt Mere: vaesusele tuleks läheneda üksikisiku tasandil

03.11.2018 Pealinn
Kärt Mere: lastest eemale kolinud vanemad näevad elatist kui raha vanemale, mitte lapsele

20.06.2018 Märjamaa Nädalaleht
EMIN buss külastas Märjamaad

11.06.2018
Facebook: Hiiumaa Heaks

11.06.2018 Raadio Kadi
Keskpäev

EMIN II bussituur jõuab Märjamaale 9. juunil

08.06.2018 Hiiu Leht
Vaesusevastase kampaania buss

Tre Raadio 09.05.2018
EMIN II bussituur jõuab Eestisse ja alustab Märjamaalt

Pealinn 07.05.2018
Toidupanga juht Piet Boerefijn: Üks hiigelsuur mees rääkis mulle nuttes oma lapsepõlve näljast ja kannatustest

01.05.2018 Hiiumaa Teataja
Brüsseli ametnike bussituur Hiiumaal

ERR 13.04.2018
Kärt Mere: Eestis on vaene olla suur häbi

Vaesuse leevendamine peaks olema prioriteetne tegevus

Kärt Mere

EAPN Eesti juht

Vaesus läheb ühiskonnale kalliks maksma ja seda mitte ainult eurodes, vaid ka raisatud inimeludes. Euroopa Liidus kogeb praegu vaesust 121 miljonit inimest.

Euroopa Parlamendi president Martin Schults ütles viimast EAPNi (The European Anti Poverty Network) konverentsi avades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Euroopa suurimaid ja püsivamaid probleeme ning kahjuks pole liikmesriikide valitsused jõudnud sõnadelt tegudele, et täita Euroopa 2020 strateegia eesmärke.

Eesti võttis eesmärgi vähendada suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid 2015. aastaks 16,5%-ni ning 2020. aastaks 15%-ni. Hetkeseis on aga 18,7%.

Vaesusega saab edukalt võidelda, vaesust saab ennetada ning vaesust saab leevendada vaid siis, kui mõistame vaesuse tekkepõhjusi ning käsitleme kompleksselt kõiki probleeme, mida vaesuses elamine kaasa toob. Kõige tähtsam on tahe inimesed vaesusest välja tuua ning veendumus, et kõigil on õigus elada väärikalt.

Eestis koondab töö-, sotsiaalkaitse, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitika strateegilisi eesmärke Heaolu arengukava aastateks 2016–2023. Sealt selgub, et tõsiseid majanduslikke raskusi on omastehooldajatel, puuetega inimestel, paljulapselistel ning üksikvanemaga peredel, üksi elavatel eakatel, hoolekandeasutustes elavatel inimestel ning madalapalgalistel täisajaga töötajatel.
 

Palgavaesus kummutab väite, et töötamine on ainus võluvits, mis vaeseid aitab. Palgavaesuses elaval inimesel tuleb sageli teha ebahuvitavat ja isegi vastumeelset tööd, puhkuseks ja hobide jaoks ei jätku raha, suuremad väljaminekud pole reaalsed, ootamatud vajalikud ostud löövad eelarvesse augu ja säästa ei õnnestu mitte midagi. Haigestudes ei saa madalapalgaline töötaja koju jääda, sest sissetuleku kahanemine halvendaks niigi piiripealset toimetulekut. Ühiskonnaelus osalemiseks, kaasarääkimiseks ning oma õiguste eest seismiseks ei jätku aega ega energiat.
 

Ülimadal toimetulekupiir pole tegelikult majanduslik paratamatus, see on pigem ideoloogiline valik. Mõte adekvaatsest miinimumsissetulekust kõigile kogub Euroopas aina populaarsust, see meede lubaks ka mittetöötaval ja madalapalgalisel inimesel väärikalt elada. Vana Euroopa kogemused ja uuringud näitavad, et piisav sissetulek ajal, mil inimene ei saa töötada, on uue töö leidmisel abiks ning see ei lase langeda absoluutsesse vaesusesse. Toimetulekupiir ning elatusmiinimum Eestis ei aita töö kaotanud inimestel ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Euroopalikku suhtumist hädasolijatesse pärsib meil stereotüüpne arvamus, et elamisväärne tugi muudab abivajajad toetustest sõltuvaks ning siis nad ei soovigi tööturule naasta. Heaolu arengukava edukale rakendumisele aitaks kindlasti kaasa lugupidav suhtumine kõikidesse osapooltesse, see on võrdsete võimaluste loomise esimene samm.
 

Heaolu arengukava üldeesmärk on muuta sotsiaalkindlustussüsteem vaesust ennetavaks ning kestlikuks, kombineerides parimal moel toetusi ning teenuseid, mis peaksid olema üle Eesti võrdselt kättesaadavad, kodulähedased ja taskukohased. Kestlik hoolekandesüsteem peaks vastama inimeste vajadustele ja ootustele, olema kaasaegne ning kvaliteetne. Vananev rahvastik, vähene sündivus, väljaränne, palgavaesus, teenuste ebaühtlane ja ebapiisav kättesaadavus, laste vaesus, ebavõrdsus hariduse saamisel, tugiteenuste nappus, kodutus, puuetega inimeste mured, sotsiaalkorterite vähesus – kõik sellised sotsiaalsed riskid vajavad tarku lahendusi. EAPN Eesti võrgustik peab väga tähtsaks vaesust kogevate inimeste kaasamist partneritena lahenduste otsimisse.
 

Leiame ka, et täisajaga töötav inimene peab saama töö eest nii suurt tasu, mis võimaldab väärika äraelamise. Arengukava üks alaeesmärk on inimeste majandusliku toimetuleku paranemine adekvaatse sotsiaalkaitse toel. Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutusega kaasneb Euroopa Komisjoni nõue, et vähemalt 20% rahastusest kasutatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks. Sellega saab parandada iga viienda allpool suhtelise vaesuse piiri ning iga kaheteistkümnenda allpool absoluutse vaesuspiiri elava eestimaalase toimetulekut.
 

Heaolu arengukava rakendumine annab ressursi ja võimaluse, et tegeleda probleemiga kompleksselt.

PRESSITEADE

27.01.2012

EAPN Eesti võrgustik: Toimetulekutoetuse tõstmine on hädavajalik

Möödunud nädalal toimunud EAPN Eesti töökohtumisel tõdeti, et enam kui viiendik Eesti elanikest elab allpool vaesuspiiri ning lubamatult suur hulk inimesi kuulub vaesusest ohustatud riskirühma(desse). Tekkinud olukorda aitaks leevendada kiire toimetulekutoetuse tõstmine, mis on olnud seni riigi peamine abi puudustkannatavatele inimestele. 

Meie, EAPN-iga liitunud organisatsioonid ja isikud, kutsume Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles esmase meetmena vaesuse leevendamisel tõstma seoses toiduainete kiire hinnatõusuga toimetulekupiiri võimalusel juba 2012. aasta lisaeelarvega.

Kahetsusväärsel kombel jäi 2012. aasta riigieelarve seadusega toimetulekupiir endisele tasemele. Statistikaameti andmeil (http://www.stat.ee/57453) tõusis 2011. aasta jooksul tarbijahinnahindeks 2010. aasta keskmisega võrreldes 5%, sealhulgas kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid keskmiselt 9,7%. 2011. aastal oli eelnenud aasta keskmisega võrreldes kohv 45%, suhkur 43% ja kartul 34% kallim.

Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lähtutakse toimetulekupiiri kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Alates 2011. aastast kehtib toimetulekupiir 76,70 eurot kuus. Samas oli ainuüksi ühe pereliikmega leibkonna 30-ne päeva minimaalse toidukorvi maksumus 2010. aastal 77,58 eurot.

Toiduainete ja teiste hindade tõus on vähendanud väga paljude Eesti elanike heaolu. Arvestades toimetulekutoetuse ebapiisavust, kannatavad hinnatõusu tõttu esmalt just kõige väiksema sissetulekuga inimesed. Nende sissetulek ei kata tihti isegi mitte minimaalseid kulusid toidule, rääkimata muudest minimaalsetest tarbimisvajadustest. Selline olukord ei ole moraalselt aktsepteeritav ning on selges vastuolus seadusega. Arvestada tuleb sedagi, et paljud pered ja üksikisikud on majanduskriisist tuleneva tööpuuduse tõttu pidanud toimetulekutoetusest elatuma juba küllaltki pikka aega.

2011. aasta jooksul sai Eestis Sotsiaalministeeriumi andmetel toimetulekutoetust 24 332 leibkonda.

EAPN (European Anti Poverty Network) on Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate sõltumatute vabaühenduste ja rühmituste võrgustik, mida toetab Euroopa Komisjon. MTÜ EAPN Eesti asutati 2010. aastal ning sinna kuuluvad 18 Eesti organisatsiooni ja võrgustikku, mis kaitsevad kõige haavatavamate sihtgruppide huve ühiskonnas. Võrgustikuga võivad ühineda kõik organisatsioonid ja üksikisikud, kes soovivad teha koostööd vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks Eestis. EAPN Eesti tegevust toetab Avatud Eesti Fond.

EAPN Eesti võrgustiku poolt ühinevad pressiteatega järgmised organisatsioonid: Eesti Puuetega Naiste Ühing, Eesti Toidupank, Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing, Nõmme Lastekaitse Liit, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Lastekaitse Liit, SA Dharma ja Sillamäe Lastekaitse Ühing.

Pressiteade 27.01.2012 Postimehes ja Delfis

Eesti Toidupanga pressiteade 27.01.2012: TOIDU ÄRAVISKAMINE ON EESTIS SUUR PROBLEEM.