Põhikiri

I ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimi on mittetulundusühing EAPN EESTI (inglise keeles EAPN Estonia, edaspidi ühing).
1.2. Ühingu asukoht on Tallinn ja aadress on Kadaka puiestee 89 Tallinn 10922
1.3. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast. Ühing võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, tal on vara, iseseisev bilanss, oma sümboolika ja pitsat.
l.4. Ühing  on mitte tulu taotlev vabatahtlik isikute ühendus, mille tegevuse põhimõteteks on:

1.6. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, mittetulundusühingute seadusest, muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast ja ühingusisestest õigusaktidest.
1.7. Ühingu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

2.1. Ühingu põhitegevuseks on Ülemaailmse vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise võrgustiku (EAPN) tegevuse arendamine, vahendamine ja propageerimine ning EAPN Eesti esindamineEuroopas ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

III ÜHINGU LIIKMED
3.1. Ühingu liikmeks võib olla iga juriidiline isik oma volitatud esindaja kaudu, kes vastab ühingu põhikirja nõuetele ning mittefornaalse võrgustiku esindajast füüsiline isik. Ühingul peab olema vähemalt kaks liiget.
3.2. Ühingu liikmete arvestust korraldab juhatus. Kui liikmete arv langeb alla kahe, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama ühingu lõpetamise avalduse.
3.3. Liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduse ja põhikirjaga. Liikmete varalised kohustused ühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras ja ulatuses.
3.4. Ühingu liikmel on õigus:

3.6. Ühingu liikme varalised kohustused ei ole seotud sisseastumismaksu ja liikmemaksuga. Varalisi kohustusi võib liikmele panna ainult üldkoosoleku ühehäälse otsuse alusel.
3.7. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga juriidiline isik, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja esitab ühingu juhatusele kirjaliku avalduse, milles ühtlasi kohustub täitma ühingu põhikirja. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.8. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilisest isikust liikme tegevuse lõppemise korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.
3.9. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.
3.10. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.
3.11. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda. Liige võib ühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul, või varem, kui juhatus teeb vastava otsuse. Käesoleva punkti esimeses lõikes sätestatut ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
3.12. Liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega. Juhatus võib liikme ühingust välja arvata, kui liige:

3.13. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust asjaosalisele liikmele kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel toimuval juhatuse koosolekul. Väljaarvamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.
3.14. Väljaarvatud ühingu liikmele tuleb tema väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.15. Kui juhatus otsustab liikme ühingust välja arvata, võib liige nõuda väljaarvamise küsimuse arutamist ja otsustamist üldkoosoleku poolt. Väljaarvamise küsimuse otsustamisel ei oma vastav liige või tema esindaja hääleõigust ja teda ei arvestata kvoorumi hulka.
3.16. Liikme võib ühingust põhikirjas ettenähtud juhtudest sõltumata välja arvata põhikirjasätete süstemaatilise täitmatajätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
3.17. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigust ühingu varale.
 
IV ÜLDKOOSOLEK
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

4.4. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eeltoodud punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 14 päeva. Juhatus teavitab üldkoosoleku toimumisest kõigile ühingu liikmetele enne üldkoosoleku toimumisest kirjaliku teatega e-posti teel. Teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise koht ja päevakord, samuti muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
4.6. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
4.7. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed.
4.8. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud ühingu kõik liikmed.
4.9. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada juriidilise ühingu esindaja.
4.10. Üldkoosolekul vaadatakse läbi ja vajadusel täpsustatakse üldkoosoleku läbiviimise korralduslik pool. Koosoleku juhataja või üldkoosolekul osaleja ettepanekul võib hääletamine toimuda salajasena.
4.11. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest ja seaduse või põhikirjaga ei ole ettenähtud suurema häälteenamuse nõuet. Üldkoosoleku otsus ühingu lõpetamise, pärast lõpetamisotsuse vastuvõtmist ühingu tegevuse jätkamise, ühingu ühinemise või jagunemise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud ühingu liikmete esindajatest.
4.12. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning protokollile lisatakse osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.
4.13 Üldkoosolek teostab järelevalvet ühingu tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
4.14. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Enne hääletamist peab üldkoosolek ette nägema korra juhuks, kui hääled jagunevad valimistel võrdselt.
4.15. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
4.16. Igal ühingu liikmel on üks hääl.
4.17. Liige ei või hääletada kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
4.18. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
4.19. Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas punktis nimetatud ühingu liikme häält ei arvestata esindatuse määramisel.
4.20. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
4.21. Põhikirjas ettenähtud ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.22. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige.
4.23. Kohus võib seaduses ettenähtud korras mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
 
V Ühingu JUHATUS
5.1. Ühingul on juhatus, mis ühingut üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ja esindab. Juhatusel võib olla kaks kuni seitse liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
5.2. Ühingut esindab kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees. Juhatuse esimeest asendab tema äraolekul juhatuse esimehe poolt volitatud juhatuse liige. Teised juhatuse liikmed esindavad mittetulundusühingut ühiselt koos eraldi esindusõigust omava juhatuse liikmega. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui ta on kantud registrisse. Juhatuse õigust esindada ühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.
5.3. Juhatus võib ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsusega ja otsuses ettenähtud tingimustel. Nimetatud piirang kehtib ka registrisse kantud kolmandate isikute suhtes.
5.4. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek 5 aastaks.
5.5. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
5.6. Juhatus peab andma ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel sellekohase aruande.
5.7. Juhatuse liikmetele võib maksta juhatuse liikme tasu ja kompenseerida tema ülesannetele täitmiseks tehtud vajalike, juhatusega eelnevalt kooskõlastatud kulutuste hüvitamist vastavalt ühingu majanduslikule olukorrale. Hüvitise suuruse ja maksmise korra määrab juhatus.
5.8. Juhatuse pädevus ning sellest tulenevad ülesanded on määratud seaduse ja käesoleva põhikirjaga. Juhatuse täpse töökorra võib sätestada üldkoosoleku või juhatuse otsusega.
5.9. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
5.10. Juhatuse kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
5.11. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.
5.12. Kõik juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult.
5.13. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
5.14. Juhatuse, samuti teised organisatsiooni liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt ühinguga.

Juhatuse pädevusse kuulub:

 
Juhatuse esimehe ülesanded on:

 
VI MAJANDUSTEGEVUS JA SELLEGA SEONDUV
6.1. Ühingu varalised vahendid tekivad tema tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist annetustest ning muudest laekumistest.
6.2. Ühingu tegevusega saadud tulusid nagu ka muid varalisi vahendeid kasutatakse juhatuse otsuse alusel üksnes ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
6.3. Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
6.4. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
6.5. Revident või audiitor koostab revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.
6.6. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
6.7. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
 
VII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LIKVIDEERIMINE
7.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
7.2. Õigusjärglasega ümberkujundamisel (ühinemine, jagunemine) lähevad ühingu varad ja kohustused ning liikmeskond üle õigusjärglasele.
7.3. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
7.4. Ühingu likvideerimisel antakse vara üle teisele samaväärsele mittetulundusühingule või kohalikule omavalitsuse organile üldkoosoleku poolt määratud korras.
7.5. Ühingu tegevuse lõpetamise korral annavad likvideerijad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara ja dokumentatsiooni üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
7.6. Muudel juhtudel toimub ühingu likvideerimine seadustega sätestatud korras.