Vaesus läheb ühiskonnale kalliks maksma ja seda mitte ainult eurodes, vaid ka raisatud inimeludes. Euroopa Liidus kogeb praegu vaesust 121 miljonit inimest.
Euroopa Parlamendi president Martin Schults ütles viimast EAPNi (The European Anti Poverty Network) konverentsi avades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Euroopa suurimaid ja püsivamaid probleeme ning kahjuks pole liikmesriikide valitsused jõudnud sõnadelt tegudele, et täita Euroopa 2020 strateegia eesmärke.
Eesti võttis eesmärgi vähendada suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid 2015. aastaks 16,5%-ni ning 2020. aastaks 15%-ni. Hetkeseis on aga 18,7%.
Vaesusega saab edukalt võidelda, vaesust saab ennetada ning vaesust saab leevendada vaid siis, kui mõistame vaesuse tekkepõhjusi ning käsitleme kompleksselt kõiki probleeme, mida vaesuses elamine kaasa toob. Kõige tähtsam on tahe inimesed vaesusest välja tuua ning veendumus, et kõigil on õigus elada väärikalt.
EAPN leidis Euroopa Liidu liikmesriikide reformikavasid analüüsides, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamine pole enamikes riikides prioriteetne tegevus. Euroopa Liidu 2014+ tõukefondide raha kasutuselevõtu eeltingimuseks on aga vaesuse vähendamise riikliku strateegilise poliitraamistiku olemasolu ja rakendamine, mille abil kaasata tööellu inimesi, kes on praegu tööturult välja tõrjutud. Kui seda eeltingimust ei täideta, siis on Euroopa komisjonil õigus piirata vastava suuna vahendite kasutuselevõttu.
Eestis koondab töö-, sotsiaalkaitse, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitika strateegilisi eesmärke Heaolu arengukava aastateks 2016–2023. Sealt selgub, et tõsiseid majanduslikke raskusi on omastehooldajatel, puuetega inimestel, paljulapselistel ning üksikvanemaga peredel, üksi elavatel eakatel, hoolekandeasutustes elavatel inimestel ning madalapalgalistel täisajaga töötajatel.
Palgavaesus kummutab väite, et töötamine on ainus võluvits, mis vaeseid aitab. Palgavaesuses elaval inimesel tuleb sageli teha ebahuvitavat ja isegi vastumeelset tööd, puhkuseks ja hobide jaoks ei jätku raha, suuremad väljaminekud pole reaalsed, ootamatud vajalikud ostud löövad eelarvesse augu ja säästa ei õnnestu mitte midagi. Haigestudes ei saa madalapalgaline töötaja koju jääda, sest sissetuleku kahanemine halvendaks niigi piiripealset toimetulekut. Ühiskonnaelus osalemiseks, kaasarääkimiseks ning oma õiguste eest seismiseks ei jätku aega ega energiat.
Ülimadal toimetulekupiir pole tegelikult majanduslik paratamatus, see on pigem ideoloogiline valik. Mõte adekvaatsest miinimumsissetulekust kõigile kogub Euroopas aina populaarsust, see meede lubaks ka mittetöötaval ja madalapalgalisel inimesel väärikalt elada. Vana Euroopa kogemused ja uuringud näitavad, et piisav sissetulek ajal, mil inimene ei saa töötada, on uue töö leidmisel abiks ning see ei lase langeda absoluutsesse vaesusesse. Toimetulekupiir ning elatusmiinimum Eestis ei aita töö kaotanud inimestel ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Euroopalikku suhtumist hädasolijatesse pärsib meil stereotüüpne arvamus, et elamisväärne tugi muudab abivajajad toetustest sõltuvaks ning siis nad ei soovigi tööturule naasta. Heaolu arengukava edukale rakendumisele aitaks kindlasti kaasa lugupidav suhtumine kõikidesse osapooltesse, see on võrdsete võimaluste loomise esimene samm.
Heaolu arengukava üldeesmärk on muuta sotsiaalkindlustussüsteem vaesust ennetavaks ning kestlikuks, kombineerides parimal moel toetusi ning teenuseid, mis peaksid olema üle Eesti võrdselt kättesaadavad, kodulähedased ja taskukohased. Kestlik hoolekandesüsteem peaks vastama inimeste vajadustele ja ootustele, olema kaasaegne ning kvaliteetne. Vananev rahvastik, vähene sündivus, väljaränne, palgavaesus, teenuste ebaühtlane ja ebapiisav kättesaadavus, laste vaesus, ebavõrdsus hariduse saamisel, tugiteenuste nappus, kodutus, puuetega inimeste mured, sotsiaalkorterite vähesus – kõik sellised sotsiaalsed riskid vajavad tarku lahendusi. EAPN Eesti võrgustik peab väga tähtsaks vaesust kogevate inimeste kaasamist partneritena lahenduste otsimisse.
Leiame ka, et täisajaga töötav inimene peab saama töö eest nii suurt tasu, mis võimaldab väärika äraelamise. Arengukava üks alaeesmärk on inimeste majandusliku toimetuleku paranemine adekvaatse sotsiaalkaitse toel. Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutusega kaasneb Euroopa Komisjoni nõue, et vähemalt 20% rahastusest kasutatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks. Sellega saab parandada iga viienda allpool suhtelise vaesuse piiri ning iga kaheteistkümnenda allpool absoluutse vaesuspiiri elava eestimaalase toimetulekut.
Heaolu arengukava rakendumine annab ressursi ja võimaluse, et tegeleda probleemiga kompleksselt.
